Ukrainas õiglase ja kestva rahu tagamiseks tuleb õppida Tartu rahulepingust

Vestlust juhtinud võrdleva poliitika professor Piret Ehin tõdes, et leping iseenesest ei tähenda Venemaa jaoks midagi – ka Tartu rahulepingut rikuti juba paarikümne aasta möödudes. 

Ukrainat esindas arutelul Ukraina suursaadik Eestis Maksõm Kononenko, kelle sõnul on sõda Venemaaga ukrainlaste jaoks eksistentsiaalne konflikt – kui sõda kaotatakse, on küsimärgi all ka rahva püsimajäämine. Niisiis on oluline, et Venemaa ei suudaks peale suruda „uut Molotovi-Ribbentropi pakti“, millega eirataks Ukraina territoriaalset terviklikkust. „Oleme oma seisukoha sõnastanud – Venemaad tuleb sanktsioneerida ja ülejäänud maailmast isoleerida ning Ukrainat sõjaliselt toetada. Lisaks vajame pikaajalist julgeolekugarantiid. Eesti seda pärast vabadussõda ei saanud ja kaotas 1940. aastal taas vabaduse,“ rääkis Kononenko. Samuti rõhutas ta, et seni astutud sammud ei ole ka varem Moskvale mõjunud, mistõttu peab vastuseis olema jõuline, et hübriidrünnakud Läänemerel ja mujal lõppeksid. 

Eesti Riigikogu esimees Lauri Hussar rõhutas, et Põhjamaad, Poola ja Balti riigid on Ukraina toetajate seas ühiselt teisel kohal. See on väga eriline koalitsioon, kes seisab tugevalt Ukraina taga. „Tartu rahu näitab, et rahu meie tingimustel on võimalik, sest oleme Venemaad mitmel korral läbirääkimiste laua taga näinud,“ lisas ta. Rahuläbirääkimiste võimaldaiseks tuleb aga arendada Ukraina sõjalist võimekust näiteks droonide abil. Seda, millist tuge on vaja, teab kõige paremini Ukraina ise ja nende soove tuleb kuulata. Lisaks peab märkimisväärselt suurendama majanduslikku survet. 

Soome Eduskunna esimehe Jussi Halla-aho sõnul tuleb Putinile anda sõnum, et jääme temast kauem püsima. Sõnalised deklaratsioonid ei ole selleks piisavad. Vaja on füüsilist võimekust, et toota laskemoona ja relvi, samuti on oluline eurooplaste tahe end ise kaitsta. „Palju on olnud muret, kuidas Trumpi presidendiks valimine mõjutab USA toetust Ukrainale. Koostööd tuleb teha iga presidendiga ja selles ei olegi küsimus – probleem on meie sõltuvus USA-st. Peame ise tundma, et ennast tuleb kaitsta,“ rääkis Halla-aho. Samuti kõneles ta vajadusest ennetada järgmist sõda. „Et uut agressiooni ära hoida, peab Ukrainal olema julgeolekugarantii. Praegu on NATO ainus, kes suudab seda pakkuda. Peame tegema koostööd, et Ukraina saaks NATO liikmeks,“ rõhutas ta. 

Läti Seimi spiiker Daiga Mieriņa rõhutas, et Ukraina peab saama rahu tingimused ise seada. Samuti tuleb aidata neil oma sõjatööstust parimal viisil ära kasutada ning arendada ka Balti riikide, Poola ja Soome sõjatööstust. Uusi majanduslikke sanktsioone on vaja selleks, et Venemaa majandust veelgi enam nõrgestada. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata varilaevastiku piiramisele. Mieriņa märkis, et Venemaa ja Ukraina tegutsevad lahinguväljal eri väärtuste alusel. „Peaksime survestama Vene opositsiooni rohkem tegutsema. Nende moraalne vastutus on võimu vastu seista,“ ütles ta. 

Leedu Seimi esimees Saulius Skvernelis sõnas, et me ei tohi lasta tekkida külmutatud konfliktil. Rahulepingu eeldus on see, et Ukraina seljataga midagi kokku ei lepita, okupeeritud alad vabastatakse, sinna ümberasustatud inimesed naasevad oma kodupaika, Ukraina saab NATO liikmeks ning Venemaa võetakse vastutusele nii õiguslikult, majanduslikult kui ka sõjakohtus. Venemaa mõjutamiseks on vaja sanktsioone, mis puudutaksid ka tavainimest. 

Poola Seimi marssali Szymon Hołownia sõnul saab Ukrainat külastades ja Butša õudusi ette kujutades selgeks, et küsimus ei ole kahe võimu vahelises võitluses, vaid kahe väärtusmaailma konfliktis. „Väärtustes ei saa me järgi anda. Meie oleme õigel poolel,“ ütles ta. Kriitiliselt tähtis on tema sõnul ka Euroopa Liidu mõjukuse kasvatamine ja laiendamine. „Meil tuleb toetada nii Ukraina kui ka näiteks Albaania, Montenegro ja teiste lähedalasuvate riikide liitumist Euroopa Liiduga. Peame olema ühtsed, sest ühtne Euroopa on Venemaa õudusunenägu,“ lisas Hołownia. Euroopa tugevdamiseks tuleb arendada siinset kaitsetööstust, et 80% kaitsele kulutatud rahast ei läheks enam Euroopast välja. Oluline on välja arendada ka siinne taristu. 

Arutelu järel esitas praktilise filosoofia professor ja Riigikogu liige Margit Sutrop küsimuse, kuidas saaksid ülikoolid Ukrainas rahu saavutamisele kaasa aidata. Poola Seimi marssal vastas, et ülikoolide roll on eristada ühiskonnas hinda ja väärtust, mis kipuvad segamini minema. „Oleme keskendunud asjade hinnale, kuid ilma väärtuseta oleks meie tsivilisatsioonil lõpp. Ülikoole ja nende ülesandeid tuleks vaadata teisel moel, mitte tasuvuse loogikast lähtudes,“ rääkis Hołownia. Riigikogu esimees Lauri Hussar sõnas, et ülikoolidel on oluline roll teadus- ja arenduskoostöös kaitsetööstust arendada ning hübriidrünnakutele ja sotsiaalmeedia inforünnakutele vastu seista. 

3. veebruaril külastasid Tartu Ülikooli viie riigi parlamentide esimehed ja Ukraina suursaadik Eestis Maksõm Kononenko. Parlamentide esimehed pidasid ülikooli aulas pressikonverentsi, millele järgnes avalik arutelu „Kuidas saavutada õiglane ja kestev rahu Ukrainas ja Euroopas?“. Vaata salvestist ja fotosid ülikooli kodulehelt.